BMW uus vesinikleht

Baieri ettevõte valmistab ette väikest X5 seeriat koos kütuseelementidega

BMW on vaieldamatult pikim ettevõte vesinikumajanduses. Ettevõte on aastaid arendanud vesinikpõlemismootoreid. Nüüd on käsil teine ​​kontseptsioon.

Elektriline liikuvus võib tekkida, kuid sellel on oma nüansid. Kui me muidugi ei eelda, et vesinikkütuseelemendiga sõidukid kuuluvad sellesse rühma. See on täiesti mõistlik, arvestades asjaolu, et kõnealune element toodab elektrit vesiniku ja hapniku kombinatsiooni alusel keemilises seadmes ning seda kasutatakse autot juhtiva elektrimootori toiteks. Volkswageni kontsernil on seda tüüpi tehnoloogia arendamiseks jätkusuutlik strateegia ja see on usaldatud Audi inseneride arendamisele.

Eriti aktiivsed on selles tegevuses ka Toyota, kes valmistab ette uut Mirait, aga ka Hyundai ja Honda. PSA grupis vastutab Opel vesinikuelementide tehnoloogiate arendamise eest, millel on selles valdkonnas aastakümnete pikkune kogemus General Motorsi tehnoloogiaplatvormina.

Tõenäoliselt ei ole sellised autod Euroopa teedel tavalisemad, kuid väljavaade on sellegipoolest ennustatav, arvestades asjaolu, et vesinikujaamade varustamise abil on võimalik ehitada kohalikke tuuleparke veest elektri ja vesiniku tootmiseks. Kütuseelemendid on osa võrrandist, mis võimaldab ülemäärase võimsuse muundada elektrienergia tootmiseks taastuvatest allikatest vesinikuks ja tagasi energiaks, see tähendab ladustamiseks.

Tänu partnerlusele Toyotaga võib BMW loota kohalolekule sellel väikesel nišiturul. Poolteist aastat pärast BMW I-Hydrogen Next esitlust Frankfurdis on BMW andnud seeriatootmisele lähemal oleva sõiduki kohta rohkem üksikasju – seekord praeguse X5 põhjal. BMW on aastaid demonstreerinud vesinikautode prototüüpe, mis kasutavad vesinikku sisepõlemismootorite kütusena. Vesinikelement on tõhususe poolest parim lahendus, kuid BMW insenerid on omandanud vajalikud kogemused selliste kütuste põlemisprotsesside vallas, mille molekulid ei sisalda süsinikku. See on aga hoopis teine ​​teema.

Erinevalt partnerist Toyotast, kes toob peagi turule TNGA moodulsüsteemil põhineva teise põlvkonna Mirai, on BMW selles vallas palju ettevaatlikum. Seetõttu esitletakse uut I-NEXTit mitte seeriaautona, vaid väikeseeriaautona, mida esitletakse väikesele hulgale valitud ostjatele. Selle seletus peitub ebaolulises infrastruktuuris. “Meie arvates peaks vesinikku energiaallikana hakkama tootma piisavas koguses ja rohelise energia abil ning saavutama ka konkurentsivõimelised hinnad. Kütuseelemendimootoreid hakatakse kasutama sõidukites, mida on praeguses etapis raske elektrifitseerida, näiteks raskeveokites,“ ütles BMW AG direktorite nõukogu liige, uurimis- ja arendustegevuse eest vastutav Klaus Fröhlich.

Aku ja kütuseelement sümbioosis

BMW on aga pühendunud selgele vesinikustrateegiale pikas perspektiivis. See on osa ettevõtte üldisest strateegiast arendada mitmesuguseid jõuallikaid, mitte ainult akutoitega sõidukite jaoks. „Oleme veendunud, et lähitulevikus on erinevaid liikumisvorme, kuna ühtset lahendust, mis vastaks kõigile klientide mobiilsuse nõuetele, pole. Usume, et vesinikust kui kütusest saab pikemas perspektiivis neljas sammas meie jõuallikate portfellis,“ lisab Fröhlich.

I-Hydrogen Next'is kasutab BMW tehnoloogilisi lahendusi, mis on loodud koostöös juhtiva Toyotaga. Kaks ettevõtet on selles valdkonnas olnud partnerid alates 2013. aastast. X5 esikaane all on virn kütuseelemente, mis toodavad elektrit vesiniku ja hapniku (õhust) reageerimisel. Maksimaalne väljundvõimsus, mida element suudab pakkuda, on 125 kW. Kütuseelementide pakett on Baieri ettevõtte arendus, mis sarnaneb tema enda akutoodanguga (liitiumioonakudega sellistelt tarnijatelt nagu Samsung SDI) ning elemendid ise töötati välja koostöös Toyotaga.

Vesinikku hoitakse kahes väga kõrgsurvemahutis (700 bar). Laadimisprotsess võtab neli minutit, mis on märkimisväärne eelis akutoitega sõidukite ees. Süsteem kasutab puhverelemendina liitiumioonaku, mis tagab nii taastumise pidurdamise ajal kui ka energiabilansi ja vastavalt abi kiirendamisel. Selles osas sarnaneb süsteem hübriidautoga. Kõik see on vajalik, sest praktikas on aku väljundvõimsus suurem kui kütuseelemendil, see tähendab, et kui viimane suudab seda laadida täiskoormusel, võib tippkoormuse ajal aku anda suure väljundvõimsuse ja süsteemi võimsuse 374 hj. Elektriajam ise on viimane viienda põlvkonna BMW ja see debüteerib BMW iX3-s.

2015. aastal esitles BMW vesinikusõiduki prototüüpi, mis põhineb BMW 5 GT-l, kuid praktikas avab I-Hydrogen Next kaubamärgile uue vesiniku lehe. See algab väikese episoodiga aastal 2022, suuremate osadega on oodata kümnendi teisel poolel.