Proovisõit Ford Ranger 3.2 TDCI ja VW Amarok 3.0 TDI: pikapid Euroopasse

Et olla erinev, vajate täna midagi enamat kui lihtsalt maasturi mudelit või maasturit.

Kas peate end lahedaks tegelaseks ja vajate sobivat sõidukit? Siis peaksite mõtlema ühele Ford Ranger 3.2 TDCi või VW Amarok 3.0 TDI -le. Oleme proovile pannud võimsusvõimendid, et näha, milline neist on parim.

Maasturid olid eraisikute jaoks alternatiiviks vaid enne suurt plahvatuslikku populaarsust – nüüd on nad osa peavoolust, isegi rohkem kui universaalid või kaubikud kunagi varem. Pikapid jäävad aga eraisikutele. Neil pole õrna aimugi, et nad tekitavad moelainet või saavad osaks peavoolust. Ameerika Ühendriikides asus Ford Ranger 1982. aastal karmi, kuid südamliku sõbra rolli ning on sellisena omamoodi etalon, millega VW Amarokit võrrelda.

Euroopa tegelikkuses ületavad pikapid jõesänge või steppe harva. Metsavõsast läbi ei teegi, sest enamikus säilinud metsades on autod keelatud. Nendesse istudes ja mugavalt istudes, oma kõrgelt positsioonilt ümbritsevat liiklust vaadates, tunduvad Ranger ja Amarok hoopiski Sulle aga päris tõsiseltvõetavad alternatiivid linnamaasturimudelitele – originaalsed ja vastupidavad.

Päris pereautod?

USA-s saab Fordi pikapi hõlpsasti kasutada pereautona; Esialgu võib see tunduda absurdne, kuid tegelikult mahutab kahekabiiniga versioon tagaistmetele kolm last. Sama lugu on muidugi ka suurema ja laiema VW-ga – see pakub isegi salongis veelgi rohkem ruumi, parema kontuuriga esiistmeid ja rohkem jalaruumi taga. Noh, jah, kaubaplatvorm peab olema varustatud vähemalt kaanega, et see toimiks pagasiruumina. Seevastu avatud lahendus sobib eriti mahukatele koormatele. Näiteks XL-suuruses jõulupuu.

Saate seda lihtsalt ise lõigata - ainult lubatud kohas! - ja vii ta metsast välja. Kui sõidate kahe ajamiga pikapiga, ei pea te kartma kinnijäämist. Parema maastikusõidu huvides Rangeris aktiveeritakse lülitiga ka esisillad, kuna sõiduk sõidab tavaliselt tagurpidi. Lisaks saab käiguvahetust eelnevalt alla lülitada ja diferentsiaaliluku aktiveerida. Teisest küljest ei paku Amaroki pidev topeltkäigukast "aeglaseid" käike, vaid pakub ainult ühte lukustumist, seega kogub see veojõu reitingus vähem punkte. Mõlemal mudelil on laskumisassistent ja piduripedaalidel on pehme seadistus paremaks mõõtmiseks.

Amarok pumpab vähem

Muidugi pakuvad tänapäevased maasturid rohkem varustust ja hellitavad oma juhte spetsiaalselt kohandatud 4 × 4 režiimidega maastikul karmide üleminekute jaoks. Kuid tõsisemate takistuste ületamiseks piisab enam kui 20 cm vahest, tugevast tugiraamist ja pikapide topeltülekande põhikomponentidest.

Igal juhul, kui asfalt on otsas, pole midagi karta - kuigi suure tõenäosusega sõidate pikapiga peamiselt kõvakattega teedel. Nendes näitab Ranger tavaliselt veokitele suuremat lähedust – viiesilindriline turbodiisel suunab oma 470 Nm tagasillale, saavutatakse veojõud ka kuival kiiresti ning koormamata ratas pöördub kurvist välja kiirendades.

Püsiva topeltkäigukastiga Amarok selliseid nõrkusi ei tunne – see käitub rohkem nagu suur linnamaastur ja Rangeriga võrreldes ületab kurve kergema kõhklusega, annab teele rohkem tagasisidet läbi roolisüsteemi ega isegi vastupanu-dünaamiline sõit.. Maanteel võib see tehase andmetel küündida 193 km/h ja see tundub reaalne, sest järgib selliste kiiruste juures üsna stabiilset suunda.

Ford Ranger umbes 10 eurot odavam

Siin võivad pikapisõbrad protestiks karjuda, et nende lemmikloomad ei ületa kunagi kiirust, nii et VW serv on ebaoluline. Kuid küsigem: miks sellest loobuda, kui see on tehniliselt võimalik – mugavust ohverdamata? Sest Amarok sõidab palju sujuvamalt kui tugev Ranger. Ameeriklase šassii teeb kehval teel sõites teistsuguseid hääli ning on esialgu lärmakam kui paremini isoleeritud VW.

Kolme liitrine V6 Amarok, mis asendab eelmist kaheliitrist neljasilindrilist, on oma diiselmootoriga palju vähem muljetavaldav kui tavaline Fordi viiesilindriline. Ehkki tema pisut tasakaalustamata kõnnakul on kahtlemata võluv puudutus. Kuid kui olete pikal teekonnal, hakkab isesüttimise põhimõte teie mällu jäädvustama diiselmootori autentset põksumist ja Ranger töötab suurematel pööretel kui Amarok, mis on loodud pikema "ülekandearvuga".

Käikude osas pole tulemus VW kasuks kaheksa ega kuus – selle pöördemomendimuunduri automaatkäigukast vahetab käike sama sujuvalt kui Fordi traditsiooniliselt vaikne käigukast, kuid muudab selle kiiremaks. Asjaolu, et kaheksa käiku on üksteisest tihedamalt paigutatud ja suurem pöördemoment 80 Nm parandab kiirendusomadusi. Ja subjektiivsete aistingute järgi kihutab Amarok jõulisemalt edasi, kiirendab möödasõitu tehes võimsamalt, vajadusel saaks rohkem lasti vedada - kui lubataks. Sest kandevõime osas on Rangeril suur erinevus, muutes Fordi parimaks kaubavedajaks. Kui soovite vedada raskemaid esemeid VW pikapiga, peate tellima eriti raske vedrustuse ja nõustuma mõningate mugavuspiirangutega.

Mõlemad autod tarbivad 10,4 liitrit diislikütust 100 km kohta. Seega on kütusekuludes võrdsus. Kuid isegi null läbisõiduga maksavad VW kliendid rohkem – võimsa Amaroki puhul tuleb ju arvestada umbes 50 000 euroga, prooviautoga (Aventura varustusega) aga 55 371 euroga. Palju odavam kui Ranger, millel on 200 hj versioon. algab 42 067 eurost ning kolmest varustusreast kõrgeimas on hind koos automaatkäigukastiga 44 833 eurost.

Madal tehnoloogia madala hinnaga?

Mõlemal juhul on hinnad, mida ostjad ei suuda kergesti alla neelata. Ja see on arusaadav – pikapilt oodatakse ju madala hinnaga madalat valmistatavust. Kuid kõrges varustuses uhkeldavad mõlemad testijad paljude asjadega, mida on raske kaubikuga seostada.

Mõlema pikapi pardal on automaatne kliimaseade, väike navigatsioonisüsteem ja püsikiiruse hoidja. Rangeril on osaliselt nahkkattega armatuurlaud, Amarokil elektriliselt reguleeritavad nahkistmed. Lisavõimaluste poolest ületab see Fordi 20-tolliste velgede, biksenoontulede ja moodsa multimeedialiiniga. Selle vastu suudab Ranger vaid veidi rikkalikuma varustusega koos juhiabidega. Lõhe stop-testi skoorides aga süveneb. Kiirusel 100 km/h naelutab Ranger paika enam kui kahe meetri hilinemisega ning kiirusel 130 km/h neli meetrit, mis on väikese auto pikkusega. Siin, nagu sõidus üldiselt, esitleb Amarok kaasaegsemat disaini ja võidab katsed vaatamata kõrgemale hinnale märkimisväärse ülekaaluga.

Tekst: Markus Peters

Foto: Hans-Dieter Zeufert

Hindamine

1. VW Amarok 3.0 TDI – 367 võrra

Amarok on moodsam pikap, sõidab nagu suur maastur, pakub rohkem ruumi, pidurdab paremini ja kiirendab tugevamalt kui Ranger. See on aga kallis.

2. Ford Ranger 3.2 TDCi – 332 võrra

Ranger on traditsiooniliste Ameerika stiilis pikapite hea esindaja. Ta sõidab suurte koormatega, kuid maanteel ei suuda Amarokiga võistelda.

tehnilised detailid

1. VW Amarok 3.0 TDI	2. Ford Ranger 3.2 TDCi
Töömaht	2967 cc cm	3198 cc cm
Võimsus	224 k.s. (165 kW) kiirusel 3000 pööret minutis	200 k.s. (147 kW) kiirusel 3000 pööret minutis
Maksimaalne pöördemoment	550 Nm kiirusel 1400 p / min	470 Nm kiirusel 1500 p / min
Kiirendus 0-100 km / h	8,0 s	11,2 s
Pidurdusteekond kiirusel 100 km / h	36,7 m	38,9 m
Maksimaalne kiirus	193 km / h	175 km / h
Keskmine tarbimine kütus katses	10,4 l / 100 km	10,4 l / 100 km
Baashind	55 371 € (Saksamaal)	44 833 € (Saksamaal)

Kodu " Artiklid " Tühjad » Ford Ranger 3.2 TDCI ja VW Amarok 3.0 TDI: pikapid Euroopale